Läätsesupp

See on tõeline talupoja supp. Valmib väga lihtsalt ja on toitev. Tänapäeval ei ole läätsed millegi pärast just tihti meie toidulaual,  kuid oli üllatav lugeda, et läätsi on Eestis söödud juba sajandeid, mujal maailmas ajaarvamise algusest peale- tehti jahu, putrusid ning suppe.  Nii nagu ka teised kaunviljad, on läätsed maru kasulikud. Neis on rauda, tsinki, vaske ja seleeni, B-rühma vitamiine ja rikkalikult lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid, mis soodustavad seedetegevust. Retsept on mugandatud raamatust Gulinaria Greece, 2004.

  • klaas (250-300 ml) pruune läätsi
  • 1 sibul
  • 2 küüslauguküünt
  • 3-5 suurt värsket tomatit, kooritud ja tükeldatud või konservtomateid
  • veidi suhkrut tomatihapu mahendamiseks
  • paras sorts oliiviõli
  • 1 loorberileht
  • 2 spl taluvõid
  • soola
  • pipart

Retsept näeb ette läätsede leotamist. Mina ei ole viitsinud leotada. Lääts on väike ja keeb kiiresti. Olen läätsed enne keetmist sõelal puhtaks pesnud ja kogu lugu. Sibulad ja küüslauk viilutada õhukeseks, eelnevalt praadida pole vaja. Kõik komponendid va tomatid pista koos potti ja katta veega, nii et küllalt tundub. Keeta tasasel tulel 45 minutit. Lõpuks lisada tomatid ja keeta veel natuke, et maitsed seguneksid. Serveerida kuumalt võikuubikuga. Või annab sellele supile eriti oivalise meki! See supp läheb ülessoojendatult aina paremaks!

 

Share

3 Responses to “Läätsesupp”

  • Heidi:

    Pildil on vist kollased või rohekad läätsed, aga retseptis kasutad pruune? Need pidid kõige kauem, 60 minutit keema. Ise olen punaseid ostnud, keevad ruttu. Leotamine pidi mõningatel juhtudel aitama kõhupuhituse ohtu vähendada. Leotusvesi visata ära ja loputada veel üle.

  • Kati:

    Lisan huviks ka Andaluusia variandi (Potaje de lentejas), kuigi see on pigem hautis kui supp:

    – läätsed
    – küüslaugud
    – sibul
    – paprika
    – tomat
    – kartul
    – porgand
    – loorber
    – petersell
    – paprikapulber
    – õli
    – vesi
    – sool
    – vürtsikas chorizo-vorst, soovi korral

    Tegemist on Hispaania lõunaosa mõistes “raske toiduga”, mida tarvitatakse üldiselt ainult talvel, külma ilmaga. Retsepti sain raamatukoguhoidjalt, 63-64-aastaselt naiselt, kelle õpetas seda tegema tema vanaema. Õpetussõnad sai ta suuliselt, mistõttu on mõistetav ka “täpsus” koostisosade kogustes. Sõbramehe poolest andis ta mulle siiski ka selgemad juhised hautise valmistamiseks, mida allpool teiega jagan.

    Läätsed (igale sööjale üks pihutäis ja lõpuks, igaks petteks, 1-2 lisapihutäit) panna eelmisel õhtul vette likku (nii 10 tunniks). Leotusvesi visata minema, panna läätsed patta ja lisada teised koostisosad sõltuvalt nende suurusest enam-vähem järgmiselt: terve küüslauk või 3-4 küünt, terve sibul või pool, ratasteks lõigatud paprika (Andaluusias kasutatakse pikki rohelisi, mitte nii lihavaid kui Eestis), neljaks lõigatud tomat, 1-2 kooritud ja tükkideks lõigatud kartulit, 1-2 loorberilehte ja natuke peterselli, lusikatäis paprikapulbrit. Valada kõik üle klaasi oliivõliga (see on koht, kus mina isiklikult soovitaksin hoogu pisut piirata) ja katta rohke veega. Tõsta pott tulele ning kui toit on keema tõusnud, lasta tunnike või veidi rohkem madalal kuumusel podiseda. Piiluda aeg-ajalt kaane alla veendumaks, et vesi ei ole ära keenud. Chorizodest eelistada väiksemaid, eemaldada neilt võimaluse korral nahk, lõigata juppideks ning keeta teises potis; kui hautis on valmis, võtta chorizod keeduveest välja ning tõsta läätsede peale, et vorstikesed hautisele enne serveerimist oma tüüpilist vürtsikat maitset annaksid (minu kogemuse kohaselt ei ole see üldkasutatav moodus – enamasti visatakse 1-2 suurt nahaga chorizot otse toidu peale ning need kooritakse ja tükeldatakse hiljem, lauas). Lisada maitse järgi soola ja ongi valmis.

    Head katsetamist!

Leave a Reply

Ad