Archive for the ‘Leib ja Sai’ Category

Kõrvitsasai

 

kõrvitsasai

Kui teil kasvab aias muskaatkõrvitsaid nagu murdu, siis tasub teha kõrvitsapüreed ja sügavkülmutada seda talvise saiateo tarvis. Väga kollane ja maitsev sai saab. Sobib süüa nii juustu, vorsti kui ka moosiga. Retsept on kohendatud raamatusarjast 100 rooga, ‘Leivad saiad sepikud’.

Ühe hiigelpätsi jaoks läheb vaja:

  • 400 g (üks suur 300 ml tassitäis) pehmeks hautatud kõrvitsatükke
  • 50 g värsket pärmi
  • 2,5 dl leiget piima
  • 1 dl suhkrut
  • 1,5 tl soola
  • jahu tunde järgi, umbes 15-17 dl
  • 1 dl rapsiõli
  • 2 dl heledaid rosinaid
  • 1dl jämedalt hakitud soolapähkleid
  • muna määrimiseks

Sega kokku pärm ja leige piim, lisa toasoe kõrvits (mina ei püreeri seda eelnevalt, sest on isegi lödi ja kaob taigna sisse ära), suhkur, sool, õli ja pool jahust. Sega korralikult. Sealt edasi sega käega, lisades rosinad, pähklid ja niipalju jahu, et oleks pehme taigen. Tainas jääb käte külge kinni aga pole lugu, katta rätikuga ja panna sooja kohta kerkima kuni tunniks ajaks. Peale kerkimist kummuta taigen jahusele pinnale ja hakka sõtkuma, lisades veel vajadusel veidi jahu. Peale 7 minutit sõtkumist peaks saama ilusa pehme taignapalli. Vormi sellest pikk päts ja lõika see päts kolmeks piklikuks tükiks. Punu pats. Aseta päts küpsetuspaberile, põiki üle suure ahjupanni. Lase 10-15 minutit kerkida, määri vee-muna seguga. Küpseta 200 kraadi juures kuni 35 minutit.

 

Share

Vanaema kringel rosinate ja šokolaadiglasuuriga

Küsisin vanaema käest, mis retsepti järgi ta vanasti kringlit tegi. Ütles, et seal polegi retsepti. On ainult mõned asjad, mida peaks jälgima. Esiteks, taigen peab olema väga pehme, nii pehme, et on raske palmikut teha. Teiseks- soola ei tohi unustada, ikka üks teelusikatäis peab soola taignas olema. Ja noh, võiga ei tohi koonerdada. Katsetasin ja panin retsepti kirja. Selle järgi valmib kringel kergelt ja kiirelt ning jääb mõnusalt pehme, justnagu vanaemal, kui ta veel kringleid tegi.

  • 5 dl jahu segatud 12-14 g kuivpärmiga
  • 100 g võid
  • 2 munakollast
  • 2 spl suhkrut
  • 1 tl soola
  • 300 ml sooja piima

Täidis:

  • 100 g pehmet võid segatud 5 spl suhkruga
  • 100 g rosinaid (leotada) segatud 1 spl jahu ja rohke kaneeliga

Glasuur:

  • 2 suurt spl kakaod
  • 6 spl suhkrut
  • 3 spl piima
  • 2 spl võid

Suhkur, munad ja sool hõõruda läbi, nii et kergelt vahutab. Segada juurde soe piim. Segada järk-järgult juurde jahu-kuivpärmi segu ja sulavõi. Lasta soojas kerkida vaid 20 minutit! Jagada taigen kaheks ja rullida üksteise järel lahti. Taigna rullimisel on heaks abimeheks rullmatt, mille külge taigen kinni ei jää (IKEA müüb väga mõnusaid suuri matte). Määrida taigen või-suhkru seguga. Puistata peale rosinad. Keerata pikaks rulliks. Rullid omavahel põimida ja lõigata  noaga sälgud sisse, siis jookseb glasuur pärast paremini kringlisse. Lasta veel kerkida, kuni pool tundi. Küpsetada alguses 15 minutit 200 kraadi juures, ülejäänud 25 minutit 175-180 kraadi juures.

Share

Magus puuvilja-pähkli leib

Selle leivaga tuli mulle ükskord külla klassiõde K.K.  Ta oli leiva peale määrimiseks kaasa ostnud paki värsket soolakat võid. Ma vist sõin kogu selle pätsi veel samal päeval ära. Igaljuhul on see leib mistahes koogist parem. 

  • 500 ml 6-8 h hapendatud kamapaksust leivataigna alget (enne soola panekut ära unusta võtta 50-100 ml juuretist järgmiseks leivateoks)
  • tunde järgi koredat täisterarukkijahu
  • 2-3 spl nisujahu
  • 1 tl soola
Lisandid:
  •  peotäis röstitud terveid sarapuupähkleid
  • 7-8 musta ploomi, poolitada
  • 7-8 tükeldatud päikesekuivatatud aprikoose (need on hoopis magusamad ja aromaatsemad kui tavalised kollased)
  • peotäis heledaid hapusid Golden rosinaid
  • 1 spl mustsõstramoosi
  • 1 spl köömneid
  • 3 spl purustatud linaseemneid
  • 2 spl toorsuhkrut
  • 2 spl tumedat puuviljasiirupit
  • 2-3 kuhjaga spl linnasejahu

Teha tavaline, küllalt soolakas leivataigen. Lisada kõik ülejäänud ained. Kergitada 4-5 tundi. Küpsetada 1h ja 15 minutit. Kindlasti panen veekausi ahju, kui koorik on peale tulnud ja pärast, umbes pool tundi enne valmimist, panen fooliumi peale, et liialt ei kuivaks.

Share

Jõulu- kõrvitsapäts

Kel kõrvits kapi all kuulab, saab päeva lahedalt ära sisustada- esiteks marineerida ja peale selle mõnusaks nosimiseks ühe preemiapätsi teha.

Sobib nii rosinatega kui ilma, meeldivalt sõmer tekstuur… algset suhkrukogust vähendasin.

Küpsetuseks sobib leivavorm. Allikas: Pere ja Kodu aastalõpu retseptilisa Pereköök.

200g jahu

200g täistera-nisujahu

2tl küpsetuspulbrit

1tl kaneeli

0,5tl muskaati

2 muna

1dl õli

1-1,5dl Demerara suhkrut

175g kõrvitsat, vähese veega pehmeks hautatud

0,5tl soola

soovi järgi rosinaid

Kõrvits puhastada, tükeldada, hautada pehmeks ja peenestada kahvliga püreeks, lisada suhkur.

Segada kuivained omavahel. Kloppida lahti munad, lisada õli ning kõrvitsapüree. Lisada jahusegu, segada kergelt ühtlaseks.

Panna õlitatud vormi ja küpsetada 175 kraadi juures 55-60min.

 

 

 

 

 

Share

Kodune leivategu juuretisega

Juuretis on hästi kasulik koduloom, mis võlub lauale  leibu, sepikuid, karaskeid… Kodune leivategu  on loominguline tegevus- oleneb tujust, mida sinna sisse panna ja kui hapuks maitsel lasta minna.  Pole tarvis näpuga järge ajada, vaid lihtsalt protsessiga kaasa minna. Leib säilib hästi ja ei lähe hallitama, kuna jahu on läbinud hapendamisprotsessi. Koduleib võimaldab vältida poeleivas “kohustusliku” koostisainena leiduvat pagaripärmi ja suhkrut. Oma leiba ahjust välja võtta on hästi uhke tunne (lõhnast ma ei räägigi)!

Juuretisega taignategu võib kokku võtta nii: 1.eeltaigna segamine ja hapendamine, 2.leivataigna valmissegamine ja
kergitamine, 3. küpsetamine

  • Eelmise päeva õhtul pane juuretisepoeg  suurde kaussi ja lisa rukkijahu.

Kogus võiks olla silma järgi pool kogu leivale kuluvast jahust ja eeltaignas  see on alati rukkijahu.
Arvesta, et valmis taigen kerkib ka veel vormis poole võrra suuremaks.
Sooja vett pane nii palju, et segu oleks kamapaksune, siis saab juuretis sellises vedelamas eeltaignas hoo sisse… see tähendab, et sobivas keskkonnas mikroorganismid paljunevad ning tekib mullikesi ehk süsihappegaasi ja taigna happesus suureneb.  Juhulkui soovid protsessi natuke kiirendada, võid jahu üle valada keeva veega ja NB! alles maha jahtunult, kui on käesoe, paned juuretise sisse. Siis on jahu juuretisele vähe kergemini seeditav.

Pane rätik kausile peale ja kauss sooja kohta, kus pole tuuletõmbust. Näiteks lihtsalt radika kõrvale või lased kraanikaussi sooja vee ja paned kausi sinna. Temperatuurist sõltub hapnemise kiirus. Optimaalne oleks 26-36 kraadi.
Juuretise hapnema minekust annab märku see, et ilmub lõhn ja segu mullitab kergelt. See hakkab juhtuma 4- 8 tunni pärast. Taigna valmissegamise aeg on kasulik teha mitte varem kui 12 tunni möödumisel, kui elu juuretises on kõige aktiivsem ja hapendusprotsessid käivitunud. Kui kauem kui 19 tundi lasta tal olla, siis mullid juba kaovad ära, sest bakterid on selle jahukoguse juba läbi töödelnud….niisiis  17 tundi võiks arvestada maksimaalseks eeltaigna hapenduseks. Hiljem saab valmis leivataigna vormis kergitamise kestusega edasi mängida, et saada hapukamat või vähem hapukamat leiba. Leivameistri töö on väga paindlik!

NIPP! Kui on teada, et vormis valmistaigna kergitamine venib tavalisest pikemaks, võiks eeltaigna hapendus kesta ainult 10 tundi. Skeem näiteks selline: eelmisel õhtul kell 21 juuretis hapnema, hommikul kell 7 taigen vormi, õhtul kell 18 küpsema.

  • ENNE TAIGNA SEGAMIST VÕTA UUS JUURETISEPOEG. Pane see vanasse pesemata karpi või purgikesse.

Juuretise karpi ei pea ära pesema, jäta see nähtavasse kohta, siis alati meeles uus ports (50-100ml) sisse panna. Karbil võiks olla õhuavad või jätad purgikaane kinni keeramata.  Üldiselt peaks 2 nädala jooksul juuretist toitma (vähemalt 8 tunniks vähese jahuga sooja hapnema) või leiba tegema.

  • Taigna segan kokku lusikaga.

Soola panen kõige enne, silma järgi, kuid üldiselt mehiselt, soovitatakse meresoola, ei pidavat mõrkama. Tainas peab hea soolakas olema, mage leib ei ole hea. Suhkrut pole üldse vaja panna,  maitsev tuleb leib niikuinii. Aroomiks kuhjaga lusikatäis punast linnasejahu või ekstrakti. Helbed, kliid ja seemned, pähklid, õunamoosi- või (kartuli)pudrujäägid, sorts keefirit, maitseained, nagu koriander ja köömen jahvatatult…mis aga pähe tuleb! Linaseemned võiks jämeda puruna olla ja päevalilleseemned  soovitaks panna pastana hea pähklise maitse jaoks.

Juurdelisatav jahu ei pea enam olema rukkijahu, vaid soovitatavalt täistera nisujahu ja odrajahu, et anda leivale kergust ja sidusust. Vett lisada vähehaaval, segada läbi korralikult, kuni õige paksuseni, kui taigen lurtsub.
Kui teha ainult rukkist, siis on täisterarukkijahuga, nt Veski-Mati, koredam taigen, ja püülijahuga, nt Kalew, selline kleepjam taigen.  Kalewi jahust leiba tehes tuleks tainas jätta tiba vedelam.

  • Siis tõstan taigna lusikaga võitatud või õlitatud vormi.

Arvesta piisav ruum kerkimiseks, kindlasti poole võrra. Kui tainast on saanud liiga palju, siis olen lihtsalt eraldi kakukese teinud või muffinivormiga leivapikukesi. Mina silun taigna märjaks kastetud lusikaga ja torkan märja sõrmega keskele  auke ja vaatan kuhumaani sõrm läheb, selle taignakihi paksuse võrra arvestan, kuhu maani peab kerkima ja teen märgi või sisse. Täisterarukkist leivataignal need augud kokku ei tohi vajuda, on liiga vedel taigen! Kui on nisujahuga või rukkipüüliga taigen, siis võib see niiskem olla ja  sõrme tehtud augud vajuvad kokku.

Küpsetamisel saab ka veel leiva niiskust reguleerida, nt kui katad vormi kaane või fooliumiga peale kooriku tekkimist, st peale 20 min küpsetust 225*C juures. Täisterajahust leib ei tule kõva, kui kaane all saab olla peale kõval kuumusel kooriku teket. Kui küpsetada vormita leiba, nö. põrandaleiba, tuleb juba ahju soojenemise ajaks väiksema vormiga vett ahjupõrandale panna, see niisutab ahju õhku.

  • Niisiis, leivataigen vormis, läheb ahju…eiiii, ikka jälle kerkima mõnusasse sooja kohta, rätikuga pealt kaetult :)

Näiteks karask kerkis mul kahekordseks kraanikausis soojas vees kahe tunniga. Rukkileivaga läheb kauem, arvesta miinimum 4 tundi. Kellel on aega atra seada, siis kaheksa-üheksa tundi kergitust annab mõnusa magushapu leiva… st kui on poole võrra täis kerkinud, võib lasta veel julgelt edasi laagerduda. Eeltaigna ja valmistaigna hapnemisprotsess kokku on täisterarukki- vormileival umbes 15- 20 tundi.

Leivategu on suhteliselt pikk protsess, kuid mõned mugavused on ju ka, näiteks kõike saab teha kaalumata ja silma järgi, ilma et midagi peaks untsu minema. Ja veel see, et taignakauss on mul ainult leiva jaoks broneeritud suur savikauss ja käib mul kapi otsa, seda ma taignariismetest puhtaks ei pesegi… nagu vanasti astjat ju ei pestud.

  • Nüüd on kõik juba aroomiteraapilise seansi ootuses… tunnike veel! Lased ahju kuumaks, umbes 230, ja kui on paks malmvorm, siis isegi 250.

Kuum ahi teeb leivale kooriku peale umbes 20 minutiga, seeärel võib asetada fooliumitüki vormi peale ning ahju temperatuuri langetada 200 kraadi peale 20 minutiks ja siis viimased 20 min. on 180 peal… rukkileival kokku tund küpsetust. Seguleivale sobib 45 minuti küpsetus: 15 min 230kraadi, 15 min 200kraadi, 15 min 180 kraadi.

Ahjud on ikka natuke erinevad ja ka küpsetusvormid…. minu lemmik on Siimusti keraamika kandiline leivavorm, sellega saab hea krõbedama kooriku, aga näiteks roostevaba plekkvorm ei tee ilusat koorikut leiva külgedele ja põhjale, jääb selline nätsakas.

  • Ahjust võetud rukkileival tuleb lasta vormis 10 min maha jahtuda, siis välja kallutada ja rätiku alla panna.

Kuumalt mitte lahti lõigata, tõeline rukkileib tahab omaette rätiku all 3-6 tundi järelküpseda, muidu on seest nätske, räägitakse. Kergemast jahust leivatooteid võib kohe manustama hakata.

Jätku leivale!

Share

Meie Pere Vormisai

 

Selle saia teekond on olnud vaevaline.  Oleme päris hulle pätse pidanud sööma. Õnneks elavad pardid üle tee, neil alati kõht tühi. Põhiprobleemideks on olnud asjaolud, et juuretisesaiadel ei olnud ikka see õige mekk ja struktuur, ja pärmisaial oli tuntav pärmimaitse ning kerkis tohutult õhuliseks.  Alloleva retsepti järgi saab aga juba täitsa hea saia. Inspireeritud Juudi leivast Challah’st, on see sai patsiks punutud ja mooniseemnetega. Vormis küpsetamine raamib saia kompaktsemaks ja laseb vähem jahu kasutada. Kindlasti ei ole see sai nii hea kui vanasti Jõgevalt toodud nelja diagonaalsisselõikega nätskevõitu lõhnav põrandasai, mida paljalt soola ja võiga söödud sai, konkurentsi aga pakub praeguse aja poepätsidele kindlasti. Leivaga võrreldes valmib sai lausa välgukiirusel- 2,5 tuuniga on värske saiapäts laual. Parajalt tihke struktuuriga ja lõigata saab ka juba soojalt. Tervislikkuse seisukohalt olgu igapäevane leib ikka must, saia saab ikka erilistel puhkudel. Kui aga saia teha täisterajahust ja lisada muid tervislikumaid tooteid kui nisujahu, pole see enam see sai…

14 g kuivpärmi segada supilusikatäie suhkruga ja 400ml käesooja veega. Vispeldada ja jätta seisma vähemalt 10 minutiks. Hakkab vahutama ja tuleb pärmilõhna. See protseduur ongi selleks, et saial pärmimaitset ja -lõhna ei oleks.

Siis lisada 1 tl kuhjaga meresoola, 0,4 dl suhkrut, 2 spl õli ja 1 kollane maamuna (suhkur ja sool on täpselt timmitud).Vispeldada. Lisada 6 dl jahu ja vispledada hästi läbi. Vispeldamine on oluline sellepärast, et siis vabaneb jahus juba kleepvalku, mis muudab taigna elastseks ja ei pea pärast tohutult sõtkuma ja vaeva nägema.

Seejärel lisada veel 4-6 dl jahu ja käega segada/sõtkuda. Taigen on üsna pehme ja hakkab väga käe külge kinni, sellest pole midagi, proovida ikka läbi segada/sõtkuda 2 minutit. Siis koondada taigen palliks ja 3o minutiks läheb see sooja kohta puhkama (meil gaasikatla otsas väga mõnus soe).

Siis teha laud jahuseks ja käsi õliseks. Õlise käega saab taigna ilusti kätte ja siis mõnusalt sõtkuda. Vahepeal on taigen puhanud ja üllatuseks ei kleepu enam üldse, kui siis õige vähe. Visata natukese kaupa jahu lauale, kui külge hakkab. Jahuga liialdada ei maksa siinjuures. Sõtkuda venitades ja voltides 3-4 minutit. Kuna taigen on küllalt pehme, siis tohutut käteväänamist pole ja sõtkumine on mõnus.

Nüüd jagada taigen 3 võrdseks osaks. Siluda jahusele lauale suvaliselt laiali ja rullida näppudega pikaks rulliks, venitada kõik 3 ühepikkusteks ja punuda patsiks. Pats tõsta paksult võitatud  leivavormi 34cm x 9cm. Jätta kerkima kööki toatemperatuurile 30 minutiks. Ülekerkimise oht! Mina panen saia ahju siis kui vorm ei ole veel täis kerkinud, kui veel on 1 cm jagu kasvuruumi.  Ahjus kerkib ju ka.  Vahel ma unustan oma saia täiesti ning see kerkib vormist välja. Olen ise kogenud, et ka 5 minutit liiga palju kerkinud sai võib olla juba hoopis teise tekstuuriga!

Küpsetada ahju alumisel siinil. Ilma veekausita. 15 min 200 kraadi, ülejäänud 45 min 180 kraadi. Kui koorik tundub juba paras krõbe, katta fooliumiga.  Sai kummutada kohe restile ja lasta enne söömist veidi puhata.

 

 

 

 

Share

Suur Vormileib Koriandriga

See leib valmib kõigest 12 tunniga! Tavaliselt läheb leivategijatel kuni 2 päeva, mina ei viitsi nii kaua oodata ja pealegi pole ma hapu leiva fänn (kõrvetised) ja ei hapenda kunagi 12h. Hoian oma juuretise väge täis- küpsetan tihti, kerkimiseks on leival hästi hea soe koht ja siis võibki vähem hapendada, ikka tuleb suurepärane tulemus.

700 ml käesooja vett segada 150 ml toasooja juuretisega, segada rukkijahuga mõnusaks kördiks ja panna 8 tunniks hapnema. Mina panen leiva tavaliselt hapnema keskpäeval ning siis kerkib kella 20-ni, seejärel teen taigna valmis ja panen ta vormi kerkima  kolmeks tunniks kuni 23-ni. Siis ahju küpsema ja valmis saab kui magamamineku aeg käes (kokku täpselt 12h).

Kui juuretis  on külmikus seisnud 2 nädalat ja väge vähem,  siis lasen tal 10 tundi hapneda ja pärast vormis isegi kuni 4 tundi kerkida. Leib kerkib täpselt vormi ülemise servani, siis on õige asi.

Küpsetan pool tundi 220 kraadi juures, siis panen alles veekausi ahju ja vähendan kuumust 180 ni. Küpsetan 1h ja 15 minutit, siis on kindel mats. Leiba pealt ei katagi, mulle meeldib krõbeda koorikuga.

  • 100-120 g tumedat fariinisuhkrut, suhkur aitab tasakaalsutada haput
  • 2 tl kuhjaga meresoola
  • 2-3 sp linaseemneid
  • 1-2 kuhjaga tl jahvatatud koriandrit
  • 4 spl kaerakliisid
  • 4spl nisujahu
  • 1 spl linnasejahu

Selle leiva küpsetan suures ja raskes plekist saiavormis mis on 34 cm pikk ja 9 cm sügav.  Pikalt vaevas mind leivateo juures asjaolu, et leib sai veidi nätske. Et seda ei juhtuks, on vaja silmas pidada 5 asja:

  1. kui juuretis on kauem hapnenud, kerkib leib paremini (Poodiumi Leiva küpsetaja nõuanne)
  2. taigen ei tohi olla liiga vesine ega ka liiga paks, parajalt lurtsuv on hea
  3. juurel peaks olema piisavalt jõudu-mida vähem on eelmisest leivateost aega möödas, seda parem, ja mida rohkem on juuretist koguseliselt, seda parem
  4. leiva kerkimisfaas vormis peaks olema rohkem kui 2 h, vähemalt 3h
  5. piisav küpsetusaeg- ikka tund ja 15 minutit peale ja mitte alla 180 kraadi

 

Share

Väike Köömneleib

 

Seda leiba küpsetan ma väikeses lahtikäivas ümmarguses koogivormis läbimõõduga 19 cm. Paras väike leivake tuleb, jõuab ära süüa ja saab tihti värsket küpsetada. Ka juuretis püsib väge täis ja kergitab taigent võimsamalt kui tihedalt leiba teha! Ja köömneid panen kõvasti!

500ml käesooja vett segada 150 ml toasooja juuretisega. Lisada rukkijahu tunde järgi ja segada kördiks (mina teen kamast paksema kördi, siis ei hapne liiga kiiresti). Kört  läheb siis kütteruumi sooja koha peale mõtlema. Vahel ta mõtleb seal 5 h, vahel lasen tal kuni 8 h olla. Olen lugenud, et mida kauem hapneb, seda paremini kerkib. Mulle väga hapu leib ei meeldi, sellepärast ei lase tal ka 12h hapneda.

Peale hapnemist võtan juuretise järgmiseks korraks. Mina võtan kohe rohkem,  150-2ooml. Siis läheb järgmisel korral vägevamalt käima ja ei pea kaua hapendama.

Lisada:

  • 2 kuhjaga spl mett, puuviljasiirupit või toorsuhkrut
  • 1 kuhjaga väike teelusikatäis meresoola
  • 1-2 spl köömneid
  • 1 kuhjaga spl linnasejahu
  • 2 spl linaseemneid
  • 2 spl kaerakliisid
  • 2spl nisujahu
  • jämedat rukkijahu niipalju, et oleks paras taigen. Minu ‘paras’ on selle koha peal, kui kuulen puulusikaga segades, et taigen teeb lurts ja lurts. Pigem pehmem taigen kui liiga paks, muidu tuleb leib liiga raske ja nätske. Samas ka liiga vesine taigen on nätske leiva põhjus.

Vormi määrin võiga ja palistan tugevalt päevalilleseemnetega. Mulle seemneleivad väga ei sümpatiseeri, aga kui seemned on väljaspool, meeldib väga 😉 Leiva võib veel üle puistada jahuga, siis kerkivad kunstilised praod sisse.

Soekergitus (30-40 C) rohkem kui 2 tundi, ideaalne 3 tundi. Olen lugenud, et kui kergitusfaas on ebapiisav,  kerkib leib katki või jääb ikka veidi märg ja raske.

Küpsetan alumisel siinil 20 min 225 C.

Siis panen veetaldriku ahju ülejäänud ajaks, 50-55 min, temperatuuril200-180 C. Lõpus panen ka fooliumi peale, kui tundub paras krõbe koorik. Olen lugenud, et ahjuust ei peaks kordagi avama leivaküpsemise ajal, samas osad kokad väidavad, et see ei tegevat leivale midagi…

Minu leivad on ahjus 1h ja 15 minutit.  Pigem kauem kui vähem, sest varem olen kogenud, et ebapiisav küpsetus on  jätnud leivale selgelt märjema konsistentsi. Pärast küpsemist pihustan leiva kõik küljed veepritsiga ja mässin leivarätiku sisse järelküpsema.

 

 

 

Share
Ad